Iga ettevõtja jõuab ühel hetkel punkti, kus oma loodud bränd muutub nii väärtuslikuks, et tekib soov seda kaitsta. Minu jaoks saabus see hetk sel aastal Kodulehtlaga. Täna võin uhkusega öelda, et Kodulehtla on ametlikult registreeritud kaubamärk, ja kuigi teekond selleni oli kohati frustreeriv (kirjutan sellest ka), siis ei olnud seal siiski midagi ületamatut.
Jagan oma kogemust samm-sammult – alates eeltööst ja segadusest Euroopa Liidu portaalides kuni kaubamärgitunnistuse kättesaamiseni.
Mis see kaubamärk üldse on?
Enne paberimajandusse sukeldumist tegin endale selgeks põhitõed. Lihtsalt öeldes on kaubamärk tähis (näiteks nimi, logo või tunnus), mis eristab minu teenuseid teiste isikute omadest. See on ettevõtte “nägu” ja identiteet. Kaubamärk ei pea olema sama, mis ettevõtte ärinimi, ja vastupidi.
Kodulehtla puhul soovisin kaitsta just nime ja tegevusvaldkonda (minu puhul klass 42 ehk veebisaitide loomine ja haldamine), et keegi teine ei saaks tulla turule sama nimega ja tekitada klientides segadust. Registreeritud kaubamärk annab ainuõiguse seda tähist kasutada ja keelata teistel identsete või sarnaste tähiste kasutamise samas valdkonnas.
Lisaks on oluline teada, et kaubamärki saab kaitsta piirkonna põhiselt. Mina valisin alustuseks kaitse ainult Eesti piires. Esiteks tundus, et sellise geniaalse nime peale võib tulla ainult Eestis, teiseks jõuan ma laiema kaitsega tegeleda hiljem kui vaja. Ja võib-olla on rahvusvahelisel turul lihtsam hoopis rahvusvahelisema nimega.
Põhjalik eeltöö on pool võitu
Minu teekond algas uurimistööga. Ei tasu tormata kohe avaldust esitama, kui ei tea, mida ja kuidas täpselt teha.
- Alustasin Riigiportaalist (eesti.ee) ja Patendiameti kodulehelt (epa.ee), et saada protsessist üldpilt. Sain teada, et kaubamärgina saab kaitsta väga erinevaid asju: peamiselt sõnu ja logosid, kuid ka tunnuslauseid, ruumilisi kujundeid, mustreid või isegi helisid.
- Uurisin, millised on riigilõivud ja nõuded taotlusele.
- Tegin endale selgeks, millistesse klassidesse minu teenused kuuluvad.
- Mõtlesin läbi, missuguses piirkonnas oma kaubamärk kaitsta.
Konsultatsioon Patendiametiga ja üllatav avastus
Kuigi info oli internetis olemas, tahtsin olla kindel, et olen õigel teel. Patendiameti lehel silmasin infot tasuta konsultatsioonide kohta, mis pakub abi taotluse täitmisel ja eksperdi nõuannet. Otsustasin seda võimalust kindlasti kasutada. Saatsin Patendiametile päringu ja sain vastuseks üllatavalt põhjaliku kirja.
Sain kinnitust, et nimi “Kodulehtla” sobib kaubamärgiks ja sain selged juhised, kuidas edasi toimetada. Kuid kõige väärtuslikum info peitus hoopis kirja lõpus viidatud blogiartiklis: sain teada, et Euroopa Liidu SME Fund 2025 kaudu on võimalik taotleda toetust kaubamärgi kaitsmiseks. See fond on mõeldud just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning katab osaliselt kaubamärgi registreerimise riigilõive ja isegi nõustamisteenuste kulusid. See oli suurepärane uudis!
SME Fund 2025 tingimused ja “konks”
Enne taotluse esitamist süvenesin SME Fund 2025 tingimustesse. Kas ma üldse kvalifitseerun? Kuidas protsess käib?
Selgus, et siin on üks väga oluline nüanss: tegevuste järjekord on kriitilise tähtsusega. Sa ei saa lihtsalt minna Patendiametisse, maksta lõivu ja siis küsida raha tagasi.
Protsess peab käima nii:
- Taotled SME Fundist toetust (vautšerit).
- Ootad otsust ja vautšeri kättesaamist.
- Alles seejärel esitad kaubamärgitaotluse ja maksad lõivud.
- Seejärel taotled fondist kulude hüvitamist.
Kui seda järjekorda eirata, jääb toetusest ilma. Seega, kuigi olin valmis kohe tegutsema, pidin alustama just Euroopa poolsest taotlusest.
Taotluste esitamine: Eesti lihtsus vs Euroopa labürint
Juuni lõpus alustasin tegevusplaaniga.
Euroopa pool (SME Fund): Siin algas minu kannatuste rada. Kuigi kõik taotlused on elektroonilised, oli Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) lehekülg pehmelt öeldes segadusse ajav. Viidatud lingid viisid mind korduvalt ringiga tagasi algsele lehele. Infot oli palju, aga konkreetset kohta taotlusega alustamiseks oli raske leida. Olin vahepeal ikka täiesti meeleheitel. Leidsin mitmel korral sisselogimisele kutsuva nupu, aga link lihtsalt ei töötanud või avanes tühi leht. Säh sulle kodulehte.
Läks mitu-mitu päeva pusimist ja närvikulu, enne kui lõpuks labürindist välja murdsin ja sain portaali sisse logitud. Õnneks, kui olin juba õiges kohas, oli ankeet ise lihtne ja loogiline. Vaatasin kõrvale ka videojuhendit, mis andis kindlustunnet ja aitas edasi katseliidis esitatud küsimustest, mille mõtet ja sisu hoomavad vaid euroopa ametnikud…
Seejärel läks ligi kolm nädalat, enne kui sain oma vautšeri kätte, mis andis võimaluse toetuse taotlemiseks. Kuid see vautšer kehtis vaid ühe kuu, mis tekitas mulle järjekordselt pinget, et kuidas ja kui kiirelt ülejäänud protsess sujub.
Eesti pool: Esitasin avalduse Patendiametile 11. augustil. See protsess oli üsna lihtne, loogiline ja kasutajasõbralik. Kõik sujus.
Ootamine ja tulemus
Pärast taotluste esitamist algas pikk ootamise aeg. Käisin regulaarselt kaubamärgiregistris, et näha, kas staatus on muutunud, kas otsus on tehtud.
Esimene positiivne märk tuli Patendiametist septembri alguses. Avaldati registreerimise otsuse teade, kuid ametlikult oli staatus registris veel “töötluses”.
Septembri lõpus sain rõõmusõnumi SME Fundilt – toetusraha laekus! Toetus kattis 75% riigilõivust, mis tegi kogu protsessi minu jaoks oluliselt soodsamaks. See tähendas ka, et bürokraatiast läbimurdmine oli vaeva väärt.
Ja lõpuks mardipäeval, 10. novembril 2025, saabus see kauaoodatud dokument – Kodulehtla kaubamärgitunnistus nr 64665. Nüüd on Kodulehtla nimi ametlikult kaitstud.
Kokkuvõtteks
Kui plaanid oma kaubamärki registreerida, soovitan soojalt kasutada Patendiameti tasuta konsultatsiooni, sest võid sealt saada infot, mida muidu ei osanud isegi otsida.
Varu aega. Eeltööst kuni lõpptulemuseni kulus minul ligikaudu 5 kuud. Bürokraatia veskid jahvatavadki aeglaselt. See on kaubamärgi registreerimise puhul tavaline aeg, sest protsess sisaldab mitut etappi: SME Fundi vautšeri ootamine, Patendiameti poolne sisu ja vormi kontroll ning kaubamärgi avaldamine, millele järgneb kolmekuuline vaidlustamistähtaeg, kus teistel osapooltel on võimalik sinu taotlusele vastuväiteid esitada.
Varu kannatust. Enamus aega on lihtsalt ootamise aeg.
Tulemus ja kindlustunne on seda väärt!